fbpx

Vaktsiiniteemad on lõhestanud ühiskonda enam, kui keegi meist seda sooviks. Erinevate arvamuste vahel haigutab sügavik ja mõistmise asemel vaenulikkus. Eestimaa on täis erinevates suundades appi hüüdjaid, kelle hääled justkui sumbuvad kuskile vatti. See hingetuks hüüdmine on ühiskondlikult vaata et sama lämmatav nagu haigus, millega me võitleme. 

Paradoksaalselt peitub probleemis endas lahenduse võti. Mu peas kummitab juba mitu päeva Ott Leplendi laul „Kuula“ – eurolaul, mis võitis paljude südame ja mida rahvas aastaid tagasi Tartus öölaulupeol „Järjepidevus“ hingega kordamisele kutsus. Mulle tundub, et aeg on Oti sõnumit kuulda võtta.

Kuulamine on minu igapäevatöö. Kuulan oma kliente coach’i, treeneri ja terapeudina. Samuti õpetan ja treenin kuulamisoskusi kõikides nendes rollides ja tean, et sellel on tohutu mõju. Kui me päriselt kuulame, sooviga mõista, mitte ei mõtle samal ajal, mida järgmiseks vastu öelda, siis aeg peatub. Me oleme siin ja praegu. Me näeme rääkijat ja saame aru, et kusagil sügaval sisimas me soovime ühte ja sedasama. Me jagame samu väärtusi, oleme osa ühest tervikust.

Kuigi olen treenitud ja „paberitega kuulaja“, olen ka mina viimasel ajal oma teadlikkust kaotanud rohkem, kui tahaksin tunnistada. Olen püüdnud pigem oma vaadet jagada ja kui seda ei mõisteta, siis olen pugenud oma urgu või otsinud tuge mõttekaaslastelt, tundes end ohvrina: „Mind ei kuulata!“

Seda märgates hakkasin teadlikult kuulamist praktiseerima. Olen otsinud võimalusi kuulata neid, kes mõtlevad minust erinevalt, tehes seda soovist mõista ning tahtmata neid muuta. Ja olen tundnud, et ma mõistangi neid. Mõistan täielikult! Samuti olen tundnud, et kui mina kuulan, siis nemad kuulavad ka mind. Kuulamine hajutab pildi sellest hirmutavast monstrumist, mille oleme teineteisest loonud, ja me näeme ükstest päriselt. Milline kergendus see on! Füüsiliselt tuntav kergendus.

Mu hea sõber küsis ühel sellisel kuulamise jalutuskäigul: „Reet, kui sina oleksid peaminister, siis mida sa praeguses olukorras teeksid?” Mu automaatne vastus oli: „Ma ma ei tahaks kunagi olla selles rollis!“ Vastutuse koorem, mida otsustajad kannavad, on täna hullumeelne. Kuid see küsimus jäi mind kummitama. Mida ma teeksin?

Täna tunnen, et kutsuksin kõiki eestimaalasi üles kuulama. Näitaksin eeskuju ise kuulates. Ma looksin võimalusi selleks, et kuulamine saaks sündida: kutsuksin erinevate vaadetega inimesi kokku (virtuaalselt või mõnel muul turvalisel moel) ja looksin ruumi, kus kõik hääled saaksid end väljendada, kus nad oleksid kuuldud, lihtsalt selleks, et mõista. Kui inimesed tunnevad, et nad on kuuldud, siis saavad nad maha võtta psühholoogilised kaitsemüürid ning sellest kohast saavad sündida lahendused, millest täna võib-olla keegi ei oska unistadagi.

Teadlik ja sügav kuulamine on vabastav, tervendav ja muutust loov protsess nii rääkijatele kui ka kuulajatele. Rääkija tunneb, et teda mõistetakse, ja kuulaja tunneb, et kogu vastutus ei ole enam tema peal. Rääkija ja kuulaja ei pea jõudma üksmeelele, et tekkinud avatusest saaks alata koostöö. Selleks et kriisi leevendada, ei pea olema peaminister. Seda saab teha meist igaüks, võttes kuulaja rolli oma perekonnas, sõpruskonnas ja kogukonnas.

Kuidas kuulamine käib?

Kuulamine on lihtne ja keeruline samaaegselt. See on lihtne tehniliselt, kuid väljakutseks võib osutuda enda sobivasse meeleseisundisse viimine.

Kuulamine eeldab:

  1. Rahulikku meelt.
  2. Kohalolu – sa oled kohal kõigi oma meeltega ja su mõtted ei ole minevikus või tulevikus.
  3. Siirast hoolimist inimesest, keda kuulad.

Kuulamise tehniline pool:

  1. Ole uudishimulik ja püüa mõista. Kujutle, et teine inimene on sinu jaoks nagu eksootiline võõras maa, millega puutud kokku esimest korda elus: sa ei tea midagi sealsest kliimast, maastikust, kultuurist, ajaloost jne. Ainus viis teada saada on uurida ja kuulata.
  2. Väljenda, et sa kuulad. Kasuta kehakeelt (silmside, osavõtlik näoilme, avatud kehahoiak) ja toetavaid häälitsusi („Mhmh“, „Jaa…“, „Jah!?“). Luba pausidel kanda, sest vaikus loob ruumi mõtlemiseks ja sügavamale minekuks.
  3. Küsi avatud küsimusi. Need küsimused algavad sagedasti küsimustega „Mida?“ või „Kuidas?“. Need küsimused ei suuna, ega lukusta rääkijat jah/ei-vastustesse. Väldi „Miks?“ küsimust, sest see tekitab tunde, et pean ennast kaitsma. Meenuta olukorda lapsepõlvest, kui su ema või isa küsis: „Miks su tuba on koristamata?“ Siis mõistad, kuidas „Miks?“ küsimus mõjub.
  4. Peegelda, kuidas sa aru said. Peegelda nii sisu, kehakeelt kui ka tundeid: „Kas ma sain õigesti aru, et juhtus selline asi…?“, „Sellest rääkides su hääl valjenes ja su käed hakkasid hoogsalt kaasa rääkima…“, „Mulle tundub, et sa oled vihane/kurb/pettunud/…“.
    Ära muretse, kui su peegeldus ei ole täpne. See annab rääkijale võimaluse tajuda olukorda kõrvaltvaataja pilgu läbi ja oma kogemusega paremini kontakti saada. Ta võib sind alati parandada, öeldes, mida ta päriselt koges või tundis, ning see suurendab selgust teie mõlema jaoks.
  5. Täna rääkijat, et sa sinuga oma mõtteid jagas. Tänutunne paneb meie keha tootma õnne- ja heaolu hormoone nagu dopamiin, serotoniin ja oksütotsiin ning pidurdab stressihormoonide tootmist, seda nii tänu avaldajas, vastuvõtjas kui ka kõrvaltvaatajates. Tänutunne on võimas immuunsuse toetaja ja antidepressant.
  6. Kui soovid jagada oma arvamust, siis küsi, kas rääkija soovib seda kuulda. Ka temal on vaja saavutada eelnevalt vastav meeleseisund. Kontrolli, kas ta on selleks valmis ning kui ei ole, siis võimalusel kuula veel või anna aega, vastasel korral probleem eskaleerub.

Soovin sulle sügavat kuulamist ja kuuldud olemist!

NB! Kuulamisoskus on üks baasoskustest ka arendavate vestluste läbiviimisel. Sunergos on välja töötanud põhjaliku arendava tagasiside e-kursuse, mille käigus saad lisaks kuulamisoskustele arendada ka tagasiside andmise ja vastu võtmise oskusi:

  1. saad teadlikuks tagasisidevestluse tulemuslikkuse mõjutajatest,
  2. harjutad tagasiside andmist ja vastuvõtmist praktiliste ülesannete abil ning 
  3. õpid videoloengute ja näidisvideote abil paremini tagasisidet andma.

 

Autorist: Reet Neemoja on rahvusvahelise töökogemusega protsessile orienteeritud psühholoog ja coach, kelle kogemustepagasis on üle 15 aasta erinevate liidrite ja organisatsioonide arengu toetamist – seda nii personalijuhi, juhatuse liikme kui ka välise konsultandina. Täna tegutseb Reet Neemoja juhtimiskonsultandi ja partnerina Sunergose tiimis. 

(Originaalartikkel avaldatud tervis.postimees.ee 2. novembril 2021)