fbpx

Kõik meist on ühel või teisel hetkel tundnud, kui hea on olla iseendaga rahul, näiteks kui oled täitnud mõne unistuse või saavutanud mõne eesmärgi. Kui tahad, et sinu elus oleks selliseid hetki rohkem, tasub allolevat mõttearendust edasi lugeda. Unistamisest, eesmärkidest ja harjumuste kujundamisest kirjutab juhtimiskonsultant Maarika Lember.

Me kõik püüdleme selle suunas, et saaksime olla need, kes me oleme loodud olema – tahame olla iseenese ja oma saavutustega rahul. Paraku on mitmeid põhjuseid, miks meie unistused ei täitu ning me seda rahulolu eriti tihti ei koge, alates mittemärkamisest ja edusammu tühiseks pidamisest kuni sügavalt juurdunud mittetoetavate uskumusteni.

Selleks et kuhugi kohale jõuda, tuleb teada teekonna eesmärki. Kiiremaks kohalejõudmiseks on tulemuslik sõnastada ka vahe-eesmärgid ning mõelda läbi tegevusplaan. Kõige sellega tegeleb suurem osa inimesi entusiastlikult aastavahetusel (mis on selle jaoks ka väga hea aeg). Aga esialgne hoog kipub üsna pea raugema ja mõne kuu pärast on juba raske meenutadagi, millised sihid täpsemalt paika said. Mis läks valesti? Ja kuidas ennast aidata?

Kuidas muuta unistused liikumapanevaks jõuks?

Aastavahetus ja uue aasta algus on suurepärane aeg unistamiseks. Täiskasvanud inimesed tihti ei luba seda endale või on unistamise võime sootuks unustanud – tõsine eestlane hoiab ikka jalad maas. Mind aga pani tõsiselt mõtlema üks mõttetera Vishen Lakhianilt: „Realism on sotsiaalselt aktsepteeritud pessimism.“ Miks peaksime olema pessimistid? Me lihtsalt ei julge unistada! Ja seepärast leiame kõiksugu põhjuseid, miks seda mitte teha.

Aga kui unistused edasi ei viiks, oleksid väga paljud avastused jäänud tegemata. Ilmselt saadaksime ikka telegramme linnast linna ning liiguksime hobuvankritega. Unistused on ajaloos alati olnud liikumapanevaks jõuks, neid tuleb lihtsalt õppida rakendama.

Unistuste realiseerumiseks on väga hea abivahend visualiseerimine, mille üheks väljundiks on kollaaž. Kui lood oma unistustest või eesmärkidest pildi, programmeerib see aju sellele, mis on sinu jaoks oluline. Vahet pole, kas teed enda unistuste kollaaži vanal heal kombel paberi ja liimiga või hoopis elektrooniliselt (nt visioonilauaga). Oluline on, et seaksid selle pildi nähtavale kohale oma igapäevases ruumis (nt arvuti taustapildiks). Sel moel saab iga riivamisigi pildile heidetud pilk alateadlikult meie jõupingutusi suunata.

Loo endale terviklik pilt unistuste elust

Unistamisel ei ole reegleid. Küll aga tuleb kasuks, kui mõtled seda tehes kõigi oma elus oluliste valdkondade peale. Tasakaalu poole püüelda on hea, aga samas on eluterve teadvustada ja aktsepteerida ka tasakaalutust – erinevatel ajahetkedel saavad tähelepanu erinevad meie elu valdkonnad, mis ühtlasi tähendab, et täielik tasakaal igal ajahetkel on võimatu.

Unistuste pilt võiks aga siiski olla nii terviklik, kui antud ajahetkel võimalik. Loetlen siin üles valdkonnad, mida võiksid seda pilti luues kindlasti silmas pidada:

  • Tervis ja füüsiline vorm – uni, toitumine, liikumine, veejoomine
  • Emotsionaalne vormisolek – kuidas püsida soovitud meeleolus ja olla sõber oma tunnetega
  • Intellektuaalne vormisolek – mälu, teadmised, silmaring, vaimne teravus ja tagasilöökidega toimetulek
  • Spirituaalne tähenduslikkus – laiem visioon eluks, millise pärandi tahan endast maha jätta
  • Iseloom – minu väärtused, milline inimene ma tahan olla
  • Paarisuhe – mida väärtustan ja milline partner ise tahan olla
  • Lapsevanemaks olemine – milline vanem ma tahan olla ja mida oma lastele edasi anda
  • Sotsiaalne elu ja sõprussuhted – milline suhete kvaliteet mind toidab ja mida ise vastu pakun
  • Finantsiline võimekus – millist elukvaliteeti soovin, minu standardid
  • Töö ja karjäär – millised eesmärgid ja tegevused mind innustavad, kuhu tahan panustada

Suure unistuseni väikeste sammudega

Kuidas süüakse elevanti? Ikka tükikaupa. Kui proovid paralleelselt keskenduda kõigile neile valdkondadele, ei toimu edenemist üheski. Seega, kui suurem pilt on paigas, siis tuleb välja valida alanud aasta põhiteema ja kaks seda toetavat teemat. Selleks küsi endalt:
Mis on see üks valdkond, mille muutmine toetaks minu püüdlusi ka kõikides teistes valdkondades?

See on sinu üks ja kõige olulisem teema järgmisel aastal. Järgmiseks vali välja veel kaks valdkonda, milles muutust soovid ja mis koos põhiteemaga toetavad sinu arengut kõige tugevamalt.

Näiteks minu valik alanud aastaks on tervis ja füüsiline vorm. Need peavad olema korras, et mul üldse oleks jõudu ja suutlikkust kõige muuga tegeleda. Lisaks panustan oma mõttemustrite korrigeerimisele ning silmaringi laiendamisele oma erialases valdkonnas (intellektuaalne vormisolek) ning sean endale eesmärgid loomuomaduste näol, mida endas edendada tahan (iseloom).

Järgmiseks pane kõigis neis valdkondades paika eesmärgid, mõõdikud ja tegevused.

icons8-1-100

Sea eesmärgid:
kuhu tahad igas valdkonnas välja jõuda?

Kuna me kipume oma võimeid 1 aasta perspektiivis üle hindama ja 3 aasta perspektiivis alahindama, siis tasub seada nii 1 kui 3 aasta eesmärk.

N: tervislike toitumisharjumuste kujundamine. 1 aasta lõpuks jõuda selgusele, mis minu puhul töötab ja mis mitte; 3 aasta lõpuks on uued toitumisharjumused kujunenud ja rakendan neid erilise pingutuseta

 

icons8-2-100

Sõnasta mõõdikud:
mis peab juhtuma, et saaksid öelda, et pingutustest on kasu olnud ja areng on toimunud?

Siin tasub korralikult nuputada, sest vajad oma teekonnal palju eduelamusi. Mõõdikud peavad aitama sul neid kogeda.

N: Mõõdik 1: Tunne on peale sööki hea – söödud on parajas koguses ning kõhus on kerge tunne.
Mõõdik 2: Kehakaal püsib soovitud vahemikus. positiivne, energiatase püsib.

icons8-3-100

Pane paika tegevuskava: millised konkreetsed tegevused aitavad sul välja valitud valdkondades edasi liikuda?

Sõnasta tegevused ja uued harjumused, mis aitavad sul sihile liikuda.

N: Kasutan süües väiksemaid taldrikuid. Viimane amps läheb suhu minimaalselt 3 tundi enne und. Alustan igat päeva klaasitäie sidruniveega. Väldin nisujahu.

 

Head nipid harjumuste kujundamiseks

Kui tegevused eesmärgi saavutamiseks on paigas, tuleb neist kujundada harjumused: nt füüsilise vormi parandamiseks on mõttekas kujundada välja trenniharjumus. Harjumuste kujundamisse aga tuleks suhtuda teadlikult.

Esiteks, hoolimata sellest, kas oled „lõoke“ või „öökull“, tasub uute harjumuste rakendamine planeerida päeva esimesse poolde. Põhjus on lihtne – meil tuleb päeva jooksul vastu võtta palju otsuseid (alates sellest, mida selga panna ja süüa kuni tööalaste otsusteni), aga meie tahteenergia ühe päeva raames piiratud. Kui oleme päeva jooksul kogu tahteenergia ära kulutanud, ei suuda me õhtul enam õigeid otsuseid teha – söögiga piiri pidada, trenni minna, õigel ajal magama minna. Enesedistsipliini nõudvaid uusi harjumusi on seetõttu õhtul palju keerulisem rakendada.

Teiseks, eesmärgi püstitamine ja tegevusplaani paikapanek on vaid pool võitu. Teine pool tuleb püsivast liikumisest valitud rajal – järjekindlusest. Kui muutust on raske näha, siis entusiasm raugeb ja järjekindlus kaob. Võimas relv enda aitamiseks on sisse seada konkreetne aeg edusammude analüüsiks. See võiks olla näiteks õhtul enne magamaminekut, nädala viimase tööpäeva lõpus ja uue kuu esimesel tööpäeval.

Ükskõik, millise aja täpselt valid, broneeri see oma kalendris ja küsi endalt järgmised küsimused.

Kord päevas (3 min):

  • Mis mul täna hästi välja tuli (alati on midagi)? Pisikeste edusammude märkamine ja sõnastamine on motivatsiooni allikas!
  • Mida täna õppisin?

Kord nädalas (5 min):

  • Mis läks sel nädalal hästi? Mille eest ennast tunnustan?
  • Mida teen järgmisel nädalal paremini/teistmoodi?

Kord kuus (10 min):

  • Kuidas mul on õnnestunud oma tegevuskavast kinni pidada? Mis seda soodustab/takistab?
  • Mida tuleb korrigeerida, et edasiliikumine oleks lihtsam/tõhusam?
  • Kellelt saaksin sisulist tagasisidet iseendale? Mida selleks teen?

Kord kvartalis (20 min):

  • Kuidas minu tegevuskava toetab minu eesmärkide poole liikumist? Miks see mulle oluline on?
  • Millised vabandused on esile kerkinud? On need põhjendatud?
  • Milliseid korrektuure on vaja teha ja miks?
  • Mida ma veel saan teha, et saada parimaks versiooniks iseendast?

Kord aastas (1 h):

  • Milliseks inimeseks ma saada tahan?
  • Milliseid väärtuseid ma oma ellu rohkem tuua tahan?
  • Kas ma elan oma elu nii nagu ma päriselt tahan? Kui ei, siis mida tahan muuta?
  • Mis mind inspireerib? Mille tegemisel kaotan ajataju? Milliseid tegevusi ootan?
  • Mida pean enda juures arendama, et saada selliseks inimeseks nagu tahan ja jõuda sinna kuhu tahan?

Edusammude ja õppimiskohtade analüüs muudab mõtted selgemaks ja konkreetsemaks. Eriti tõhus on, kui saad seda teha kirjalikult! Juba kuu kokkuvõtetki on keeruline teha, kui vahepealseid märkmeid ei ole – mälu peale enamasti loota ei tasu.

Suured unistused saavad teoks, kui me nendesse liiga kramplikult kinni ei jää. Õppigem keskenduma ennekõike tänasele. Oskus olla igal ajahetkel kohal, seada fookus ühele teemale korraga ning märgata väiksemaidki edusamme on see, mille poole iga päev püüelda. Väikesed eduelamused annavad väe liigutada mägesid, et täita ka suured eesmärgid.

NB! Eesmärgistamine on võimas tööriist nii era- kui ka tööelus. Meie ennekõike juhtidele mõeldud eesmärgistamise e-kursusel

    1. saad ülevaate toimivate eesmärkide omadustest,
    2. kujundad arusaama eesmärkide ja mõõdikute omavahelistest seostest ning
    3. õpid videoloengute ja näidisvideote abil tõhusaid eesmärke seadma ja ellu viima.

Autorist: Maarika Lember on HR-juhtimise praktik, keda innustab soov toetada inimeste ja organisatsioonide arengut ning näha reaalseid tulemusi. Enam kui 20 aasta jooksul on Maarika töötanud nii konsultandi ja coach’ina, toetades erinevate ettevõtete meeskondi, kui ka personalijuhina jaekaubandusettevõttes Circle K. Täna tegutseb Maarika Lember juhtimiskonsultandi ja partnerina konsultatsioonifirma Sunergos tiimis.