fbpx

Meil kõigil on siin elus palju rolle ja see on tavapärane. Probleem tekib siis, kui hakkame end rollide kaudu defineerima – tööl olen selline, sõpradega teistsugune, kodus hoopis kolmandat moodi. See seab inimese suure pinge alla, sest pärismina kipub rollide alla ära kaduma. Kuidas erinevaid rolle täites iseendaks jääda ning enda potentsiaali realiseerida, kirjutab juhtimiskonsultant Maarika Lember.

Meie käitumine on igal ajahetkel mõjutatud sellest, millist rolli parasjagu kanname. Lapsevanemana annan lastele ise nõu, aga arsti külastades valin kuulaja rolli. Sõbrana võin vestluses musta huumorit kasutada, müügiesindajana pigem mitte. Konverentsil publiku hulgas võin kiire mõtlejana alati küsimusi küsida, aga juhina meeskonna ajurünnakut korraldades hoian end tagasi, et mitte takistada ideede voolu. Kõigi nende näidete puhul jään ikka iseendaks, kuigi valin rollist tulenevalt erineva käitumise.

Probleem tekib siis, kui minnakse käitumise valikust samm sügavamale ja hakatakse end rolli kaudu defineerima – tööl olen ühesugune, kodus hoopis teistsugune inimene. Rolli asemel oleks mul nüüd justkui mitu „mina“ – tavaline „mina“ ja professionaalne „mina“. See aga seab inimese väga suure pinge alla, sest igal ajahetkel tuleb olla erineva „mina“ vääriline. Erinevatest olukordadest tulenevate minade kiht muutub aastate jooksul nii paksuks, et päris keskmeni kaevumiseks enam jaksu ei ole ning pärismina võib hoopiski kaotsi minna.

Kuidas aru saada, et olen iseennast kaotanud?

Kui inimesel on pärismina kaduma läinud, oleks tal nagu juured puudu. Tema elu keskmeks on teiste ootustele vastamine, mitte oma vajadustest lähtumine, kuni selleni välja, et enam ei osata sedagi öelda, mis mulle isiklikult rõõmu valmistab. Raskemate juhtude puhul viib see läbipõlemiseni.

Esmapilgul võib tunduda, et tegemist on vaid sõnamänguga: rollist lähtuv käitumine versus mina kui juht või lapsevanem. Erinevus on aga olemas ning see seisneb põhjuses, miks inimene erineva käitumise valib:

  1. ma kas teadvustan oma hetkerolli ja situatsiooni, annan endale aru rollis valitud käitumise mõjust ja tean, mida tahan saavutada,
  2. või siis olen loonud endale kuvandi iseendast ja lähtun käitumise valikul sellest, millisena ma iseennast defineerin.

Näiteks: mina juhina olen asjalik ja nõudlik. Aga näiteks töökohta vahetades on mul sel juhul keeruline hakkama saada, kui satun seltskonda, kus on au sees on sõbralik tögamine ning inimesi innustab pigem tunnustus ja hea sõna kui nõudlik ülemus. Olen loonud kuvandi iseendast ja püüan käituda sellele vastavalt, kuigi tegelikult peaksin lähtuma hoopis uuest keskkonnast ja sellest, millist eeldatavat mõju mu käitumine kaasa toob ning kuidas aitab see kaasa minu kaugemate eesmärkide saavutamisele.

Või teine näide: olen lapsevanem, kes rangeid piire seades seisab selle eest, mis on minu lapsele parim. Aastaid kõik toimib, aga kui laps jõuab teismeikka, võib vanema jäikus tekitada suuri konflikte, sest laps tahab ise otsustada, mis on tema jaoks parim. Isegi kui see viib soovimatute tulemusteni, on teismelisele arenguliselt vajalik ise kogeda ja oma valikuid katsetada. Aeg on aru saada, et ma ei saa kujundada oma käitumist selle järgi, milliseks inimeseks ma end pean, vaid pean kohanduma muutunud oludega, pidades silmas iseenda pikaajalist eesmärki – iseseisva ja elus hakkamasaava lapse kasvatamine.

Kõik rollid muutuvad, inimese elu ja olukorrad muutuvad, kogu maailm muutub. Kui me defineerime end rolli kaudu, sattume selles muudatuste keerises stressi, sest koos rolliga on sunnitud muutuma ka meie kuvand iseendast. See tekitab segadust, sest kontakt oma sügavama olemusega on kadunud ning lähtume vaid väljastpoolt tulevatest ootustest. Ratas hakkab käima aina kiiremini ja kiiremini…

Eneseteadlikkus loob võime muutustega kohaneda

Tänases kiirelt ja pidevalt muutuvas maailmas on paindlikkus see omadus, mis uuringute järgi kõige enam juhtide edukust ennustab. Paindlikkus võib viia nii suurepäraste tulemusteni kui ka läbipõlemiseni. Tulemusliku paindlikkuse eeltingimuseks on eneseteadlikkus. Iseennast jälgides ja analüüsides, teistelt tagasisidet küsides ja sellest järeldusi tehes saame teadlikuks sellest, mis on just meile sobilik või vastumeelne, mis on meile oluline ja miks, mida me tahame ja miks. Lühidalt – me õpime iseennast tundma.

Et muutuda eneseteadlikumaks, tuleb sellega sihipäraselt tegeleda. Et mitte rollide keerises kaduma minna ja läbi põleda, küsi endalt regulaarselt järgmisi küsimusi.

1. Mis mulle meeldib ja mis mulle ei meeldi? Miks?
Tihti tuleb tõdeda, et miks-küsimusele ei olegi nii lihtne vastata. Sügavamal uurimisel võid avastada, et see on olnud pigem lapsepõlvest külge jäänud mõtlemis- või suhtumisharjumus, mitte sinu enda läbi tunnetatud suhtumine. Näiteks oma esimesel juhi ametikohal tegelesin mina peamiselt oma varasemate juhtide jäljendamisega. Aja jooksul selgeks mõeldud põhjused, miks ma üht- või teistmoodi käitun, on aga võimaldanud mul ka oma meeskonnale teada anda, miks ma midagi teen, ning kaasa toonud oluliselt rahulikuma ja koostöisema õhkkonna.

2. Miks on mulle oluline olla just selline? Mida see mulle annab? Millist väärtust loob see mulle ja minu ümber olevatele inimestele?
Need küsimused loovad ühenduse sinu sisemise olemusega ja aitavad leida oma motivatsiooni allikat, seda, mis on praegusel hetkel sinu jaoks elus kõige olulisem. Just siit leiad innustust, et olla parim versioon iseendast ja realiseerida oma potentsiaali.

Vasta neile küsimustele regulaarselt näiteks kord aastas – alusta kas või kohe ja korda seda edaspidi iga aasta alguses. Kindlasti vasta kirjalikult ning jäta oma vastused alles. Nii on sul aja jooksul võimalik näha oma mina arengut – see ei lõpe kunagi.

Enese tundmaõppimine ongi elukestev protsess. Mulle meeldib A. Einsteini ütlus: „Hetkest, kui lõpetad õppimise, hakkad surema.“ (Once you stop learning, you start dying) Iga kord, kui arvad, et pilt on selge, ilmub midagi, mis sind ärritab või endast välja viib. Nii oled taas saanud teadlikuks mõnest enda piirist või oled saanud põhjust enese olemuse üle järele mõelda.

Kui oled iseennast ja oma piire tundma õppinud, oskad neist ka teistele teada anda. See loob selgust nii sinu sees kui ka muudab paremaks suhted sind ümbritsevate inimestega. Kõik see kokku aitab olla sisemiselt rahul ning saavutada eesmärke, mis on sulle päriselt olulised.

NB! Eesmärgistamine on võimas tööriist nii era- kui ka tööelus. Meie ennekõike juhtidele mõeldud eesmärgistamise e-kursusel

  1. saad ülevaate toimivate eesmärkide omadustest,
  2. kujundad arusaama eesmärkide ja mõõdikute omavahelistest seostest ning
  3. õpid videoloengute ja näidisvideote abil tõhusaid eesmärke seadma ja ellu viima.

Autorist: Maarika Lember on HR-juhtimise praktik, keda innustab soov toetada inimeste ja organisatsioonide arengut ning näha reaalseid tulemusi. Enam kui 20 aasta jooksul on Maarika töötanud nii konsultandi ja coach’ina, toetades erinevate ettevõtete meeskondi, kui ka personalijuhina jaekaubandusettevõttes Circle K. Täna tegutseb Maarika Lember juhtimiskonsultandi ja partnerina konsultatsioonifirma Sunergos tiimis.