fbpx

Läbipõlemine töökohal väljendub ennekõike emotsionaalses kurnatuses, teiste inimeste depersonaliseerimises ja madalas isiklikus sooritusvõimes. Selline võib olla tulemus kui inimene puutub pikema ajaperioodi vältel kokku intensiivsete tööolukordadega ning kogeb pidevat stressi. Läbipõlemine nt arstide seas on äärmiselt levinud üle maailma, mida näitas ka läbipõlemist kaardistav uuring Kuveidi kirurgide seas (artikkel 31.01.2022). Selle kohaselt kogeb uuringul osalenuist läbipõlemise sümptomeid lausa 76,9%, olles suurim neurokirurgide seas. 

Läbipõlemine mõjutab inimese kognitiivset toimetulekut ehk kuidas me tunnetame ja tajume maailma enda ümber. Lisaks kinnitavad uuringud, et ilmnevad probleemid mäluga ehk langeb õppimisvõime ning tulemused oma ülesannete sooritamisel on viletsamad. 

Läbipõlemine väljendub küünilises ja sõjakas suhtumises oma töösse – tööl oma absoluutse miinimumi panustamises, selle asemel et väljakutseid avatud meelega vastu võtta. See omakorda annab hoogu negatiivse minapildi tekkele koos ametialase ebakindlustundega. 

Emeriitprofessor Dr Christina Maslach Berkley ülikoolist (Healthy Workplaces Center) kinnitab eelmisel aastal Ameerika Psühholoogiaühingule antud intervjuus, et läbipõlemine on siiski pigem tööga seotud nähtus. Küll aga ei saa me rääkida läbipõlemisest kui meditsiinilisest diagnoosist – pigem on see nn inimlik seisund või ka stressireaktsioon, kusjuures määravat rolli mängib stressorite krooniline iseloom

Läbipõlemine avaldub läbi füüsiliste ja emotsionaalsete pingete, mis toob kaasa kasvava riski kogeda peavalusid, unehäireid, ülepinget, depressiooni ja ärevust. Läbipõlemine töökohal lisab survet pereelule genereerides sel moel inimese ellu pidevaid stressi ja konflikti spiraale.

Kui mõtleme läbipõlemise riskiteguritele, siis tuleb vaadelda ka inimese üldist tervislikku seisundit, lähisuhete kvaliteeti, võimekust oma pere eest hoolitseda jms. Igal inimesel on oma lugu, oma taust ning erinev vastuvõtlikkus stressoritele. Läbipõlemise sedavõrd laiaulatuslikku levimusse ning lahenduste leidmisse tuleks ühelt poolt suhtuda äärmise tõsidusega, kuid teisest küljest uudishimu ja avatud meelega. Tööandjatel ja juhtidel on siin suur roll, vastutus, aga ka võimalus, et viia pikas vaates sisse olulisi muutusi nt organisatsiooni kultuuris või ka struktuuris.

Milline on töötaja suhe oma töösse? 

Dr Maslach soovitab tööandjatel uurida, milline on inimese ja tema töö suhe ehk kas tegemist on hea kokkusobivuse ja klapiga või mitte. Leitud on kuus kriitilise tähtsusega tegurit, mis hoiavad endas läbipõlemise riski.

  1. Töökoormus ehk kõrged nõudmised ja vähe ressursse. Palju teha, aga pole piisavalt aega või inimesi või vahendeid või infot, et töö saaks tehtud.
  2. Kontroll oma töö üle. Kui palju valikut, vabadust, sõnaõigust on inimesel oma töö üle, kui innovatiivne lubatakse tal oma töö piires olla, et teha midagi pisut paremini või teisiti. Või pole inimesel selle üle mingit autonoomiat.
  3. Tasustamine. Kõige olulisem polegi tihtipeale see, kui palju palka või hüvesid saadakse, vaid tunnustus selle eest, et ollakse teinud midagi hästi.
  4. Kogukond tööl. Kes on need inimesed, kellega on regulaarne kontakt ja läbikäimine – kolleegid, ülemus, inimesed, keda juhendad, kliendid või patsiendid. Kas need suhted on toetavad? Milline on koostöö kvaliteet kui on vaja leida lahendused töistele probleemsetele olukordadele või arutada, kuidas teha midagi paremini? Või ollakse sunnitud olema päevast päeva mürgises keskkonnas, kus toimub kiusamine, halvasti kohtlemine, tõrjumine vms.
  5. Õiglus ehk baasinimvajadus olla koheldud õiglaselt mistahes süsteemis mistahes probleemide korral. Kui inimesse ei suhtuta austusega, võib see esile kutsuda küünilisuse.
  6. Väärtused ja töö tähenduslikkus, uhkustunne selle üle, et tehakse oma tööd hästi ja väärtustatakse oma panust. Kuidas ise ennast tunneksid kui viibiksid pidevalt keskkonnas, kus tajud enda jaoks väärtuskonflikti ehk kui sul palutakse teha midagi, mis ei tundu sulle õige või on miskitpidi vale?

Dr Maslach toonitab, et üksikindiviidi parandamise asemel tuleks suunata oma fookus töökohtade ümber kujundamisse, et parandada hoopis olukord, millega inimene igapäevaselt silmitsi seisab. Luua dialoog ja leida üles kroonilised tööstressorid ehk need kivikesed töötaja kinga sees, mida ta koguaeg endaga kaasas kannab ja temas pidevalt ebamugavust tekitavad. 

Sunergose tiim pakub nii meelerahu veebiseminari, organisatsiooni sisekliima diagnostikat kui stressijuhtimise praktikume. Võta julgelt meiega ühendust!