Üks sagedasemaid küsimusi, mida juhtidelt nende valukohtade kohta pärides kuulen, on „Kuidas motiveerida oma töötajaid?“ Nüüd on selleks hea võimalus.
Kriisid on läbi ajaloo olnud kõige suuremad arengumootorid – nii inimese, ettevõtte kui ühiskonna tasandil. Enamasti ikka on see mõni raputav sündmus, mis sunnib enesesse vaatama, uusi vaatenurki avastama ja uusi lahendusi leidma.
Covid-19 tõttu sunniviisiline kodukontoris töötamine on kahtlemata sündmus, mis muutis igaühe jaoks selgemaks kas, mis tingimustel ja miks talle meeldib/ei meeldi kodukontoris töötada ning juhid olid sunnitud hakkama saama oma hirmudega/eelarvamustega, mis puudutavad distantsilt töö tegemist. See on vaid üks näide paljudest muudatustest, mis kriisi ajal toimusid. Väga paljud ettevõtted muutsid töökorraldust, kujundasid ümber kohtumiste rütmi või tulemuste jälgimise skeemi, muutus omavaheline suhtlus jpm. „Kõik see on vaid ajutine, saame hakkama“ mõtlesid paljud ja see võimaldas nii mõndagi katsetada ja kogeda.
Nüüd, kui oleme taastamas tavapärast töörütmi, on võimalus teha teadlikke valikuid. Kõige lihtsam on minna tagasi sinna, kus asi pooleli jäi ning stressirohke periood lihtsalt unustada. Meil toimis ju kõik väga hästi. Toimiski. Kuid alati saab paremini. Meeskonna retrospektiiv on tööriist, mis suurendab teadlikkust toimunust ja annab lihtsa struktuuri, kuidas teha valikuid, mis meid veelgi kiiremini oma eesmärkide suunas edasi aitavad. Lisaks saab meeskonna retrospektiivi käigus palju teada üksteise kohta, mis loob turvalisust ja suurendab usaldust.
Meeskonna retrospektiiv
Võta oma meeskond kokku ja vaadake ühiselt möödunud kriisiperioodile tagasi.
Las igaüks mõtleb ja kirjutab post-it’ildele (üks mõte=üks post-it) mina-sõnumi vormis:
- Mulle meeldis…
- Ma nautisin…
- Mind innustas…
- Mulle ei meeldinud/oli raske….
- Mind häiris…
- Ma arvan, et…
Seejärel tuleb igaüks eraldi tahvli juurde, tutvustab oma mõtteid järjest ja asetab need tahvlile joonistatud teljestikul sobivasse kohta (vt pilti).
Teised kuulavad ja võivad küsida täpsustavaid küsimusi, kuid pikemat arutelu tasub selles etapis veel vältida. Kui keegi soovib lisada mõtteid, mis tekkisid teiste kuulamise ajal, siis on see igati teretulnud. See on koht, kus tuleb väga hästi välja, mis on kellegi jaoks oluline ja miks.
Järgmise sammuna tuleks välja toodud teemad grupeerida ja sorteerida kolmele eraldi lehele pealkirjadega JÄTKAME, LOOBUME, KATSETAME. Seda saab teha ühise arutelu käigus alustades kõige olulisematest teemadest.
Arutelu käigus peaksid ideedest sündima konkreetsed kokkulepped/lahendused koos vastutajate ja tähtaegadega. Kui on teemad, mida tahetakse tulevikus vältida, siis on vaja mõelda sellele, mida ja kuidas on vaja selleks teha.
Koosolekul toimunust on kasulik teha kirjalik kokkuvõte/memo, mis jääb aluseks kokkulepitud tegevuste elluviimise jälgimisele. Kindlasti ei tasu juhil kogu vastutust enda peale võtta – igaüks võib valida endale meelepärase teema ja olla selle eestseisja järgmisel perioodil. Enda jaoks oluliste teemade osas peaks töötajatel jätkuma tahtmist initsiatiivi võtta ning juhile avaneb võimalus hiljem märgata, ergutada ja tunnustada.
Nii näiteks võib selguda, et osad meeskonna liikmed tahavad kindlasti jätkata tavapärast töötamist kontoris, teised jälle saaksid palju rohkem tehtud kuid saaksid vähemalt 2 päeva töötada kodukontoris. Või hoopis uued kokkulepped koosolekute korraldamiseks. Tegevuse mõte on tuvastada ja teadvustada saadud kogemusi ning noppida välja või luua uued praktikad, mis suurendavad meeskonnaliikmete tulemuslikkust ja pühendumust.
Edasijõudnutel, neil kelle jaoks retro on juba tuttav töövahend, soovitame vaatada Geoff Wattsi videot uute ideede ammutamiseks SIIT (kestvus 10 min).
Head katsetamist!
Lae alla tasuta Retro läbiviimise tööriist
