Selle aasta konverentsil kuulsime ettekandeid ja arutlesime väga erinevatel teemadel alates põlvkondade vahelistest erinevustest selleni, kuidas ja miks peaks oma eripära omaks võtma.
Üllatas esinejate ühtlaselt kõrge tase – tavapärane on olnud pigem see, et on üks-kaks tipptegijat ja siis tükk tühja maad. Laudades läbi viidud arutelud olid põnevad ning oleksid võinud kesta kauemgi, kui ürituse formaat ette nägi. Veendusime juba tuttavate kõnelejate (nt Lencioni ja Dorsey) headuses, kuid leidsime enda jaoks ka palju uusi juhte/mõtlejaid, kelle kogemustest tahaks rohkemgi osa saada, nt Craig Groeschel, Chris Voss ja Todd Henry.
Meile jäid konverentsilt meelde järgmised mõtted:
